Raske on veel öelda, mis nii tüüpiline Hollandile on. Majad on siin nagu Inglismaal, väiksed ja pisikese aiaga, kuhu on istutatud koik eksootilised puud ja poosad, mis meri randa on uhtunud ja mis kasvama on jäänud. Ja need väiksed majad on koik suurte katmata akendega, mis lausa karjuvad, et ME VAHIME VASTU, nii et tuleb tahtmine endale kardin ette tommata.
Voiks tegelt ju öelda, et keskmine hollandlane on seenekasvatajast kanepisoltlane, kes pressiti siia maailma koos jalgrattaga, kes nüüdseks on abielus oma koeraga, ja kes vabal ajal unistab eutanaasiast. Aga tegelikult ei saa veel hollandlast kuskile kasti suruda. Vastupidiselt sakslasele, kes minu arvates on vuntsidega Fritz, ja kellele peab tere ütlemiseks täitma kümme ankeeti ja ootama kolm nädalat.
Kakssadanelikümmend-midagi tundi tagasi.
Ma olen Stuttgardi lennuväljal, hing sees haige. Ma jätan maha oma kodu. Punkt. Ja loomulikult ootab mind ees järjekordne meelierutav elamus marsruudil Stuttgart-Zürich-Amsterdam. Seekord lendan Swissiga, mida on ilmselt samuti tabanud majanduskriis, kuna kuldkandikul serveeritud rahapakkide asemel antakse tops apelsinimahla ja sai. Kui olen Zürichis vahepeatuse ajal jälle oma silmad lahti teinud, soovitab mulle suur Swissi plakat, et Enjoy your flight. Mind arvesse vottes on nad sealt lopust ära jätnud We'll make sure it's a bumpy one. Finnairi hüüdlause lubab, et Home by tonight. If you are lucky, ma arvan. Lufthansa on minuga juba harjunud. There's no better way to fly. But next time just take a train, Peeter.
Lennuk maandub Amsterdami lennuväljal 20min plaanitust hiljem, mis tähendab, et mul on rongi peale joudmiseks aega pool tundi. Jooksen passikontrolli. Tolliametnik naeratab, kontrollib mu isiku ja köhatab: KKHHHHRRRÄÄIERRHHH. Edasi pagasiväljadele. Kohver lindilt, kiirkonnil läbi tolli ja rongijaama. Pilet, eskalaator korrus allapoole ja suubungi rahvamassiga rongi. Onneks oigesse. Maandun istekohal ja tomban hinge. Kell hakkab kaheksa saama, väljas on kottpime. Ehmatan, kui järsku mees, kes minu korvale on hiilinud, mind konetab: KKKHHHRRREIRRSSHHHOUSHH KHHRRRR HHHHRRRRKOOOSHHH KHHRRR. Vaatan talle otsa Kas-sul-on-köha,-kullake -pilguga ja lasen lendu ühe hingetu MÄHH -i, kuid ulatan talle loogikareeglitele tuginedes oma pileti. HHHHHRRREEISHHHKHRRR, KHHHRRR! Kingin talle selle eest eesootavate joulude puhul ühe absolutely-no-idea-what-you-just-said-but-may-baby-Jesus-be-with-you -naeratuse, ja pööran pilgu tagasi aknasse.
Väljas peegeldab kuu musta vett. Ma olen Hollandis.
Mul on vaja köhapastille osta.
3 comments:
nii, ja edasi?
Ja kuhu sa siis välja jõudsid lõpuks ja mida seal tegema hakkad? Ei taha meid igava tõega tüüdata.. (Kruvib pinget, sunnik)
Aga lennufirmadest niipalju, et paar päeva tagasi Ryanairi värsket Inflight magazine lugedes väitsid nad, et nad on statistiliselt maailma kõige täpsem lennufirma - üle 95% nende lendudest jõuab õigeaegselt sihtkohta. Ja siis ma sõidan mõnepäevase vahega nendega 2 korda ja nad jäävad mõlemal korral 20min hiljaks. Daa...
Asi on vist minus.
PS. Kuhu sulle võib külla tulla? Ma tahaks koguaeg kuskile ÄRA.
Kati
oh ma varsti kirjutan mis edasi sai. ma praegu varastan naabritelt internetti, mis tähendab umbes viit ondsat minutit päevas. a siin on tore. ma olen 90km amsterdamist, niet mulle saab täitsa külla tulla, kui amsterdami lennuväljal maanduda ja rong apeldoorni votta. ja aastavahetuse olen ma ka siin, amsterdamis tähendab, niet tule sinna :)!!
Post a Comment