Uuesti oppima asudes oli mu peamiseks eelduseks, et ma saan ka keeli oppida, kuid mitte ainult. EBS oli selles mottes täielik vedamine. Saksa keel tundus küll sellel hetkel pigem nuhtlusena, mida samas prantsuse keel pidi korvama hakkama. Esimene oli minu jaoks alati tundunud umbes sama meeldiva kolaga, kui lehmakell rämeda pohmakaga. Selline ilma kirveta metsaraiumine. Samas on vähemalt minu jaoks uue keele oppimisel olnud väga oluline see, kes seda teeb. Minu Saksakeeleopetaja suutis mind kulmu kergitama panna ja esimesest loengust alates mu tähelepanu endal hoida, no peaaegu alati. Mina olin kindel, et mulle saksa keel meeldima ei hakka, ja mu Saksakeeleopetaja arvas, et peale kolmandat loengut ta mind enam ei näe. Me molemad eksisime.
Saksa keelega ma veel nii sina peal pole. Ja kui ma siin katsetangi midagi oma välja moelda, kui on vaja ennast väljendada ja sonu jääb puudu, siis öeldakse, et nii saksa keeles ei räägita. Mis kuulub jälle sinna saksa bürokraatlikku mentaliteeti, ehk koik peab toimuma nii, nagu on ette kirjutatud. Ma arvan. Kuid oodake vaid. Kui mul saksa keel poole aasta pärast täiesti selge on, siis saate kuulda, mis selle keelega peale voib hakata.
Ja ka saksa keeles on miljon erinevat murret, millest ma aga absoluutselt aru ei saa. Juba Austrias esimesel päeval bensiinijaamas makstes vastasin ma daami küsimusele sulaselges rahvusvahelises keeles: MÄH? Ja kuigi siin pea koik minu sobrad nii omavahel kui minuga korges saksa keeles räägivad, siis eirab üks seda täiesti järjekindlalt. Kui ta minu poole oma schwaabi murdega pöördub, siis olen ma ainult intonatsioonist voimeline aru saama, et tegu on näiteks küsilausega. Selle peale olen ma muidugi sunnitud teda ohutama sama asja SAKSA keeles kordama. Ükspäev jäin ma poes kuulama nelja vanamutti, kes omavahel samas murdes siristasid, ja ainus asi, millest ma aru sain, oli et korraks mainiti nelja pudelit. Alkohoolikud, raisk.
Keelte puhul meeldib mulle ka kohutavalt seostamine. Näiteks Itaalias voi Hispaanias ringi soites oli väga ponev üritada aru saada, mida mingid sildid moista anda tahtsid, seejuures tuginedes nii prantsuse kui inglise keeltele. Voi näiteks püüda aru saada saksakeelsetest sonadest eesti keelele toetudes. Näiteks: aufstehen - auf (e.k. mh. üles), stehen (e.k. tousma) - ülestousma. Voi siis einziehen - ein (e.k. mh. sisse), ziehen (e.k. mh. kolima) - sissekolima. Sealt saab ka tuletatud sonad ausziehen - väljakolima ning umziehen - ümberkolima. Ponev onju.
Väga naljakas keelte puhul on see, kuidas näiteks mingi muukeelse väljendi otsetolge emakeelde voi vastupidi kolab. Näiteks inglise keeles Just in case - lihtsalt karbis voi Back to case - tagasi karpi. Ja muidugi väljendid, mis häälduse poolest emakeeles hoopis midagi muud tähendavad. Näiteks eesti keelsest lausest Ruumid on koristatud saaks soomlane aru, et Laibad on kaunistatud (Ruumiit ovat koristettuja). Ning kui soomlane Itaalias Vahemere rannal ohkab Katso merta! (e.k. Vaata merd!), siis saab itaallane sellest aru, et Tü*a sitt (cazzo merda). Kui keegi tahab teada, miks soomlasele Istu mu korvale öelda ei tasu, siis pöördugu mu poole isiklikult.
Kölnis olles nägin ma raudteejaamas prügikonteinereid, mille peal oli suur must kiri valgel taustal: REMONT. Loomulikult ei olnud need konteinerid remondis, kuid naerma ajasid ikka. Kahjuks mul sel hetkel kaamerat kaasas ei olnud. Küll aga votsin ma kaamera kaasa täna videolaenutusse, kus eile ühte huvitavat filmi märkasin. Ilmselt polnud filmitegijad oma tööga eriti rahul.
No comments:
Post a Comment